Schengeni viisaruum

Seoses Eesti ühinemisega Schengeni viisaruumiga 21. detsembril 2007 lõppes dokumentide kontroll Eesti ja Rootsi (nagu ka teiste Schengeni liikmesriikide) vahelisel merepiiril. Õhupiir avati 30. märtsil 2008. aastal. NB! Seoses rahvusvahelise olukorra muutumisega 2015. a novembris kehtestati ajutine dokumentide kontroll Schengeni liikmesriikide vahelistel piiridel.

Kolmandate riikide (Schengenisse mittekuuluvate riikide) kodanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad reisida ja viibida Schengeni maades kuni 90 päeva poole aasta jooksul ilma selleks eelnevalt viisat taotlemata, juhul kui nende elamisluba on kehtiv kogu selle aja vältel.

Rootsi reisides tuleb kaasa võtta terve reisi vältel kehtiv reisidokument, Eesti kodanikel Eesti pass või ID-kaart, Eestis elavatel kolmandate riikide kodanikel samaaegselt nii pass kui ka Eesti ID-kaart.

Kui kolmanda riigi kodanikule väljastatud viisa kehtib ainult reisimiseks Eestis, tuleb Rootsi külastamiseks eraldi viisa taotleda. Oluliseks erandiks on isikud, kellel on Eesti mitmekordne D-viisa. Neil on õigus reisida viisa kehtivusaja jooksul ka teistesse Schengeni riikidesse.

Nendele inimestele, kes varasematel aastatel on saanud mõnda Schengeni riiki sisenemise keelu, jäi keeld kehtima ka pärast piiride avanemist.

Lisainfot saab Rootsi saatkonnast ning Rootsi Migratsiooniameti kodulehelt.