Rootsi kirjandus

  • cecilia_larsson_lantz-reading_stieg_larsson-2616

    Stieg Larssonit lugemas. Foto: Cecilia Larsson Lantz/imagebank.sweden.se

Rootsi kirjandus kuulub maailmas kümne enim tõlgitud rahvuskirjanduse hulka. Aastatel 2006 kuni 2010 tõlgiti üle 3300 nimetuse ligi 50 keelde. Pooled tõlkeraamatutest kuuluvad Põhjamaade krimikirjanduse žanri, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui Nordic Noir või ScandiCrime.

Rootsil on siiski läbi aegade olnud ja on siiani rahvusvaheliselt edukaid kirjanikke, kes ei ole seotud kriminaallugudega. Selma Lagerlöf, kellest sai esimene Nobeli auhinna võitnud naiskirjanik, ning August Strindberg, mõjukas draamakirjanik, jätsid oma jälje kirjanduslukku 19. ja 20. sajandi vahetusel. Neile järgnes Astrid Lindgren, kelle raamatuid on müüdud kogu maailmas 145 miljonit eksemplari ning kes on maailma edetabelis enim tõlgitud kirjanikest 18. kohal. P.O. Enquist, Marianne Fredriksson ja Kerstin Ekman on samuti välismaal teada-tuntud.

Rootsi sidemed kvaliteetkirjandusega on tihedad tänu Nobeli kirjandusauhinnale, mida annab välja Rootsi Akadeemia. Rootsis on asutatud ka maailma suurim lastekirjanduse preemia, Astrid Lindgreni mälestusauhind. 2012. aasta Nobeli auhinna laureaat Tomas Tranströmer on praeguse aja rootsi kirjanduse kuulsaim nimi, kui välja jätta krimi- ja lastekirjandus.

Lastekirjandus
Üks rootsi lastekirjanduse tugevatest külgedest on see, et lähtutakse lapse perspektiivist, vältimata sealjuures keerulisi teemasid. Tabudega võitlemine ei olegi päris uus trend, vaid pigem juba 1940-ndatel alguse saanud kirjanduspärandi edasikestmine: meenutagem Astrid Lindgreni mässajalikku Pipi Pikksukka. Nii on näiteks alternatiivsed perekonnavormid laste lugemisvaras tänaseks oma koha leidnud.

Moraalsed dilemmad, grupi surve ja austus keskkonna vastu on samuti rootsi lastekirjanduses päevakorral. Pija Lindenbaumi ning Olof ja Lena Landströmi pildiraamatud tegelevad nende teemadega suure huumorimeele ja tundlikkusega. Videomängude, televisiooni ja internetiga konkureerivad kaasaegsed põnevikud, nt Ingelin Angerborni raamatud, millest mõned on ülinaljakad, mõned aga pinget ja närvikõdi pakkuvad.

ScandiCrime
Enamik detektiivi- ja krimilugusid on siiski täiskasvanutele mõeldud. Vähem kui kuue aastaga müüdi Stieg Larssoni Millenniumi-sarja 64 miljonit eksemplari enam kui 50 riigis, vändati filmid nii Rootsis kui USA-s ja välismaised kirjastajad hakkasid Rootsist uusi sarnaseid autoreid otsima. Tegemist ei olnud siiski esimese korraga, kui rootsi kirjanik pööras krimikirjanduse maailma pea peale.

Rootsi kirjanikepaari Sjöwall - Wahlöö on tihti nimetatud rootsi krimižanrile hooandjateks 1960. ja 1970. aastatel. Nende raamatud olid rahvusvaheliselt edukad ja kõik kümme lugu protagonistist Martin Beckist jõudsid ka filmilinale. Henning Mankell muutis Lõuna-Rootsi linnakese Ystadi mõrvalugude sündmuspaigaks ning tema Wallanderi-jutte on müüdud miljonites eksemplarides. BBC teleseriaalis kehastas peategelast Kenneth Branagh, mitu ekraniseeringut on valminud ka Rootsis.

Stieg Larsson avas uksed maailma ka mitmele teisele rootsi krimiautorile, nagu Camilla Läckberg, Lars Kepler (Alexander ja Alexandra Coelho Ahndorili pseudonüüm) ja Jens Lapidus. Rootslastele on iseloomulikud tõeliselt brutaalsed kirjeldused, mida igapäevaelus õnneks tihti ei kohta. Raamatutes ei ole superkangelasi, kuid on palju sotsiaalrealismi.

Siiski ei ole kõik täiskasvanutele mõeldud raamatud mõrvalood. Jonas Jonassoni „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (eesti keeles ilmunud 2012) on humoristlik bestseller ning Jonas Hassen Khemiri näidendid ja raamatud tegelevad identiteedi-, rassi- ja keeleküsimustega.

Rootsi kirjandus eesti keeles
Eestis on välja kujunenud pikaajaline rootsi keelest tõlkimise traditsioon ja enamik olulisi kirjanikke on eesti keeles ilmunud. Mitme aastakümne jooksul vahendasid rootsi kirjandust tänaseks meie seast lahkunud tõlkijad Vladimir Beekman ja Arnold Ravel, klassikalisi teoseid (sealhulgas draamat ja luulet) tõlgivad eelkõige Anu Saluäär, Ülev Aaloe ja Tõnis Arnover, laste- ja noortekirjandust ja kriminulle Allar Sooneste, Kadri Papp, Kadi-Riin Haasma, Ülle Kiivet ja mitmed teised. Kirjastustest avaldavad rootsi autoreid enim Eesti Raamat ja Varrak, lastekirjandust Koolibri, Karrup ja Egmont. Üsna palju ilmub ka rootsi keelest tõlgitud kokaraamatuid ja aimekirjandust. Soomerootsi kirjanike teoseid on tõlkinud Tõnis Arnover. Läbi aastate on rootsi kirjandus olnud esindatud Loomingu Raamatukogu valikus.